Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks.
Nad valutasid ümbruskonnas asuvaid alasid ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.
Sellal kui roomlased sõdisid ja korraldasid vallutatud maade haldamist, vallutas hellenistlik kultuur Rooma.
Enamik rooma jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist. Roomlastele olid eriti olulised kreeka jumalad, kellele nad andsid küll oma nimed, näiteks samastus rooma Jupiter Zeusiga, Juno Heraga, Venus Aphroditega ja Mars Aresega. Apollo säilitas mitte ainult oma iseloomu vaid peaaegu täielikult ka nime.
Palju kultuuri on üle võetud vallutatud aladelt. Roomlased võtsid üle müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Rooma riigi võim nõrgenes ajapikku rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tõttu. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
(http://web.zone.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf)
(http://en.wikipedia.org)
Nad valutasid ümbruskonnas asuvaid alasid ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.
Sellal kui roomlased sõdisid ja korraldasid vallutatud maade haldamist, vallutas hellenistlik kultuur Rooma.
Enamik rooma jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist. Roomlastele olid eriti olulised kreeka jumalad, kellele nad andsid küll oma nimed, näiteks samastus rooma Jupiter Zeusiga, Juno Heraga, Venus Aphroditega ja Mars Aresega. Apollo säilitas mitte ainult oma iseloomu vaid peaaegu täielikult ka nime.
Palju kultuuri on üle võetud vallutatud aladelt. Roomlased võtsid üle müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Rooma riigi võim nõrgenes ajapikku rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tõttu. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
(http://web.zone.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf)
(http://en.wikipedia.org)
ARhitektuur
Roomas oli kunst väga oluline, mis avaldus kõigeenam arhitektuuris. Tänu lubjamördi kasutusele võtmise arenes kaarte, võlvide ja kuplite kasutus. Rooma tempel sarnanes Kreeka templiga, kuid oli kõrgemal alusel. Sambad olid tihti müüri külge liidetud poolsambad või pilastrid. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast vüi vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Kaarkonstruktsioonid võimalasid ehitada kivist sildu. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida- tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka ristvõlv. Kaarekonstruktsioonid vüimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Roomlased hindasid kõrgelt puhast vett ja kasvavad linnad vajasid seda hulgaliselt. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati ka veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede pletamiseks. (http://k-ajalugu.blogspot.com/) |
Roomlased armastasid vaatemänge, mis mõõnikord olid üpris verised, näiteks gladiaatorite võitlused omavahel või metsloomadega. Selleks ehitati kogu Roooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread.
Keisrite ajal suurenes Rooma linnas jõude elava rahva hulk, kelle lõbustamine oli poliitiliselt väga tähtis.
1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Coloseumiks nimetatud amfiteater. See sai võimalikuks kaarte võlvide meisterliku kasutamisega.
Meelelahutus üritused nagu gladiaatorite võitlused, merelahingud ja kiskjate ajujahid toimusid amfiteatrites.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Keisrite ajal suurenes Rooma linnas jõude elava rahva hulk, kelle lõbustamine oli poliitiliselt väga tähtis.
1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Coloseumiks nimetatud amfiteater. See sai võimalikuks kaarte võlvide meisterliku kasutamisega.
Meelelahutus üritused nagu gladiaatorite võitlused, merelahingud ja kiskjate ajujahid toimusid amfiteatrites.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Poliitilise ja kultuurielu keskusteks olid foorumid, ehk (turuplats). Uhkem neist oli Trajanuse Foorum, kuhu pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsevad hooned, mille fasssaade kujundasid korrapärased sammasteread. Väljaku keskel oli Trahanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude phiskondlikult thätsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Võidukate sõjakäikude, ametisse valimiste austamiseks püstitati teedele triumfikaari. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Skulptuur
Skulptuuridel kujutati peamiselt keisreid ja väejuhte. Eesmärgiks oli tõe- ja isikupära esiletoomine.
Arenes portreeplastia ja ajalooline reljeefikunst.
Roomas peaaegu ei loodud jumalalkujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend.
Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portrebüste hoiti kodudes aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti rognkäigus kaasas.(http://web.zone.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf)
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Arenes portreeplastia ja ajalooline reljeefikunst.
Roomas peaaegu ei loodud jumalalkujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend.
Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portrebüste hoiti kodudes aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti rognkäigus kaasas.(http://web.zone.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf)
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Maalikunst
Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaidaks on 79.aastal p.Kr. Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida alates 18. sajandust on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Populaarseimad teemad olid antiikmütoloogiast ja olustikust. Maaliti ruumiliselt ja kasutati perspektiivi. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Kasutatud kirjandus
http://web.zoneõ.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf
http://en.wikipedia.org
http://k-ajalugu.blogspot.com/
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu
http://web.zoneõ.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf
http://en.wikipedia.org
http://k-ajalugu.blogspot.com/
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu