Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa, mis oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium.
Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus.
Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Õigeuskliku kiriku mõjud avaldusid aga Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal.Bütsantsi arhitektuuri mõju, eriti pühakodades, võib leida erinevatest regioonidest alates Egitusest ja Araabiast kuni Venemaa ja Rumeeniani. (http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants)
Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati.
Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus.
Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Õigeuskliku kiriku mõjud avaldusid aga Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal.Bütsantsi arhitektuuri mõju, eriti pühakodades, võib leida erinevatest regioonidest alates Egitusest ja Araabiast kuni Venemaa ja Rumeeniani. (http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants)
Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati.
Arhitektuur
Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikkividega. (http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants) Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaan oli äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal.See pakub suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes, milles on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid.
Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet.
Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet.
Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Bütsantsi Maalikunst
Malide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan, milles inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld. Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel kus maaliti pühapilte ehk ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada. (http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/11/butsantsikunst.html) |
Näeme teistsugust inimesekujutust kui antiigi ja ka varakristluse ajal. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud. Toretsevad riided ei luba isegi aimata keha vorme ning näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja jõukalt. Figuurid on asetatud tihedasse ritta ning näib nagu ei seisaks nad maapinnal. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Kasutatud kirjandus
http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst
http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/11/butsantsikunst.html
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants
http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst
http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/11/butsantsikunst.html
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants