Prantsusmaal olid toimuma hakanud suured muutused. Monarhia aeg hakkas lõpule jõudma.
Vastuolud toretseva eluga harjunud vaimulike ja aadlike ning teiselt poolt kodanluse, talupoegade ja tööliste vahel teravnesid. Juba ammu ei oldud rahul kuninga Louis XVI- ga , kes oli valitsemisküsimustes täiesti saamatu ja keda ka ei huvitunud see, kuidas tema alamad elavad.
Samuti olid levima hakanud valgustaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. Usuti inimese enda võimesse maailmast aru saada ja selle nähtusi mõistuspäraselt selgitada. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni.
Feodaalkorra lagunemine omakorda tõi kaasa linnastumise ja tööstuse arengu, mis tekitas enamuses usku paremasse tulevikku. (http://kunstiabi.weebly.com/)
Vastuolud toretseva eluga harjunud vaimulike ja aadlike ning teiselt poolt kodanluse, talupoegade ja tööliste vahel teravnesid. Juba ammu ei oldud rahul kuninga Louis XVI- ga , kes oli valitsemisküsimustes täiesti saamatu ja keda ka ei huvitunud see, kuidas tema alamad elavad.
Samuti olid levima hakanud valgustaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. Usuti inimese enda võimesse maailmast aru saada ja selle nähtusi mõistuspäraselt selgitada. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni.
Feodaalkorra lagunemine omakorda tõi kaasa linnastumise ja tööstuse arengu, mis tekitas enamuses usku paremasse tulevikku. (http://kunstiabi.weebly.com/)
Eeskujuks seati taas antiikaeg. Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks.
Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi.
Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu, kes oli samuti nõudnud antiigiarhitektuuri reeglitest kinnipidamist.
Algas täielik antiigivaimustus. (http://kunstiabi.weebly.com/)
Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi.
Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu, kes oli samuti nõudnud antiigiarhitektuuri reeglitest kinnipidamist.
Algas täielik antiigivaimustus. (http://kunstiabi.weebly.com/)
Kunstis hakati ülistama revolutsiooni ja pärast Napolèon Bonaparte keisriks kuulutamist 1804. aastal tema suurust, sõjalisi võite ja keisririigi võimsust. Tollest ajast alguse saanud klassitsismi nim. ka ampiiristiiliks. Nüüd ei jäljendatud antiiki mitte ainult arhitektuuris ja kunstis vaid ka olmes.
Pompejis väljakaevamistel leitud esemed olid otseseks eeskujuks mööbli, nõude jm. valmistamisel.
(http://kunstiabi.weebly.com/)
(http://en.wikipedia.org)
Pompejis väljakaevamistel leitud esemed olid otseseks eeskujuks mööbli, nõude jm. valmistamisel.
(http://kunstiabi.weebly.com/)
(http://en.wikipedia.org)
Inglise ja prantsuse keeles nim. klassitsismi ka neoklassitsismiks kuna klassitsistlik suund oli nendes maades olnud tugev ka 17.sajandil.
arhitektuur
Arhitektuur võttis antiigist üle seal valitsenud reeglid nagu sümmeetria ja harmoonia.
Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik.
Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis.
(http://en.wikipedia.org) (http://kunstiabi.weebly.com/)
Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik.
Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis.
(http://en.wikipedia.org) (http://kunstiabi.weebly.com/)
Populaarseks sai ehitiste peasissekäigu ette ehitada sammasportikus.
See on peaukse ette ehitatud sammastega ja kolmnurkviiluga eeskoda.
Armastati ka kupleid ja ümarkaari.
Üheks klassitsismi arhitektuuri suurteoseks on Pariisi Pantheon, mis ehitati algselt kirikuks.
Hiljem sai sellest Prantsusmaa suurmeeste matmispaik.
(http://en.wikipedia.org) (http://kunstiabi.weebly.com/)
See on peaukse ette ehitatud sammastega ja kolmnurkviiluga eeskoda.
Armastati ka kupleid ja ümarkaari.
Üheks klassitsismi arhitektuuri suurteoseks on Pariisi Pantheon, mis ehitati algselt kirikuks.
Hiljem sai sellest Prantsusmaa suurmeeste matmispaik.
(http://en.wikipedia.org) (http://kunstiabi.weebly.com/)
Hulgaliselt hakati rajama võidusambaid, triumfikaari ja auvärvavaid nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Venemaal.
Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal, et ülistada keisri ja tema armee sõjalist vaprust. Tööd kestsid ligi 30 aastat kuna vahetati arhitekte ja muudeti plaane. Kui Napoleon Waterloo lahingu kaotas ja Santa Helena saarele pagendati, kadus selle triumfikaare vastu huvi täiesti. 1836. a. ehitati see siiski valmis. (http://kunstiabi.weebly.com/) |
skulptuur
Nii nagu arhitektuur, jäljendas ka skulptuur otseselt antiiki.
Materjalidest eelistati marmorit, mille pinda oli võimalik siledaks viimistleda.
Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti.
Et edasi anda inimkeha harmooniat, jäeti detailid välja toomata.
Selline kujutamisviis on muidugiidealiseerimine, mis käis antiigivaimustusega kaasas.
Vaatamata klassitsistlike skulptuuride välisele ilule tunduvad nad tänapäeva vaatajale tundevaesed ja jahedad. Teemadest eelistati antiikmütoloogiat.
Isegi kaasaegsete skulptuurid meenutasid antiikkangelasi.
(http://kunstiabi.weebly.com/)
Materjalidest eelistati marmorit, mille pinda oli võimalik siledaks viimistleda.
Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti.
Et edasi anda inimkeha harmooniat, jäeti detailid välja toomata.
Selline kujutamisviis on muidugiidealiseerimine, mis käis antiigivaimustusega kaasas.
Vaatamata klassitsistlike skulptuuride välisele ilule tunduvad nad tänapäeva vaatajale tundevaesed ja jahedad. Teemadest eelistati antiikmütoloogiat.
Isegi kaasaegsete skulptuurid meenutasid antiikkangelasi.
(http://kunstiabi.weebly.com/)
Kuulsamad skulptorid olid itaallane Antonio Canova ja taanlane Bertel Thorvaldsen.
Mõlemad kujurid töötasid Roomas, et olla oma eeskujudele võimalikult lähedal. Kui Canova töödes on tunda veel rokokoolikku pehmust, siis Thorvaldseni peetakse kõrgklassitsismi suurimaks meistriks, kes teostas klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt .
(http://kunstiabi.weebly.com/)
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Mõlemad kujurid töötasid Roomas, et olla oma eeskujudele võimalikult lähedal. Kui Canova töödes on tunda veel rokokoolikku pehmust, siis Thorvaldseni peetakse kõrgklassitsismi suurimaks meistriks, kes teostas klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt .
(http://kunstiabi.weebly.com/)
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Graatsiad olid rooma mütoloogias ilujumalannad. Kreekas kutsusti neid kariidideks. Tavaliselt oli graatsiaid ehk kariide kolm: Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Läbi aegade on kolme graatsia teema köitnud paljusid kunstnikke. (http://k-ajalugu.blogspot.com/) (http://en.wikipedia.org) |
Alasti või poolalasti inimeste kujutamine tähendas klassitsismiajal tõelist antiigiimetlust. Kuigi alastiolekut püüti vanade kreeklaste ja roomlaste eeskujul mitte häbeneda, tekitas Paulina Borghese (Prantsuse keisri Napoleon I õde) poolpaljana poseerimise pärast tõsise skandaali. (http://kunstiabi.weebly.com/) |
maalikunst
Klassitsistlik kunst avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus.
Kunst pidi endas kandma ajastu vaimu- olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi.
Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda.
Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast.
Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine.
Kõige paremaks võimaluseks peeti selliste antiikajaloo teemade kujutamist, mis olid seostatavad tolleaegsete sündmustega.
Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud.
(http://en.wikipedia.org) (https://annaabi.ee/)
Kunst pidi endas kandma ajastu vaimu- olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi.
Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda.
Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast.
Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine.
Kõige paremaks võimaluseks peeti selliste antiikajaloo teemade kujutamist, mis olid seostatavad tolleaegsete sündmustega.
Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud.
(http://en.wikipedia.org) (https://annaabi.ee/)
Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik.
Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. (http://kunstiabi.weebly.com/)
Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. (http://kunstiabi.weebly.com/)
19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks.
Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja alluminekindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks.
Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, pidades värvi nüansirikkust ebaoluliseks.
Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid.(http://kunstiabi.weebly.com/)
Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja alluminekindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks.
Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, pidades värvi nüansirikkust ebaoluliseks.
Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid.(http://kunstiabi.weebly.com/)
19.saj. keskpaigaks ei eksisteerinud enam ühtset kunstistiili vaid sellest ajast alates kulgesid erinevad kunstivoolud korraga samaaegselt.
Jacques Louis David (1748-1825) elas oma kodumaa poliitilistele sündmustele elavamalt kaasa kui ükski teine kunstnik. Läbi kunsti väljendas ta kindlalt oma poliitilisi tõekspidamisi.
Pärast teose "Horatiuse vanne" valmimist sai Davidist üleöö revolutsioonilise klassitsismi peaesindaja.
(http://kunstiabi.weebly.com/) (http://en.wikipedia.org)
Pärast teose "Horatiuse vanne" valmimist sai Davidist üleöö revolutsioonilise klassitsismi peaesindaja.
(http://kunstiabi.weebly.com/) (http://en.wikipedia.org)
Pilt on ajendatud loost, kus kahe Rooma perekonna, Horatiuse ja Curiatuse pojad pidid omavahel võitlema a. 699 eKr toimunud sõjas Rooma ülemvõimu või sellest loobumise pärast. (http://en.wikipedia.org)
Ka oma teise teosega "Tapetud Marat" innustas David rahvast revolutsioonilise liikumisega kaasa minema.
Maalil on kujutatud ühe revolutsiooni juhi surma. Ta tapeti rivaalitseva poliitilise rühmituse liikme käe läbi otse vannis kus ta nahahaiguse tõttu sageli viibis ja töötas.
Kunstnik kujutas Marat` selliselt nagu ta teda viimati oli kohanud- rahva õiguste nimel töötamas.
(http://en.wikipedia.org)
(http://kunstiabi.weebly.com/)
Maalil on kujutatud ühe revolutsiooni juhi surma. Ta tapeti rivaalitseva poliitilise rühmituse liikme käe läbi otse vannis kus ta nahahaiguse tõttu sageli viibis ja töötas.
Kunstnik kujutas Marat` selliselt nagu ta teda viimati oli kohanud- rahva õiguste nimel töötamas.
(http://en.wikipedia.org)
(http://kunstiabi.weebly.com/)
Pärast Napoleoni võimuletulekut läks David üle keisri pooldajate leeri ja maalis hiigelsuuri maale tema ülistuseks.
Maal kajastab Napoleon I ja tema naise Josephine kroonimise tseremooniat Pariisi Notre-Dame katedraalis 2.dets. 1804 aastal ja on Davidi kõige grandioossem teos. Sellel hiigelmõõtmetega maalil kujutab David hetke, kus Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni haaranud ja hakkab seda oma naisele Josephine `le pähe panema.
(http://kunstiabi.weebly.com/)
(http://kunstiabi.weebly.com/)
Kasutatud kirjandus:
http://k-ajalugu.blogspot.com/
http://kunstiabi.weebly.com/
http://en.wikipedia.org
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu
http://k-ajalugu.blogspot.com/
http://kunstiabi.weebly.com/
http://en.wikipedia.org
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu