Renessanss hakkas levima Firenze linnast ja levis kiirelt üle kogu Euroopa. Lisaks kirikutele hakkasid kunsti tellima rikkad linnakodanikud, kes soovisid kaunistada oma paleede seinu.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Kirik soovis oma positsiooni parandada ja kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tooniks oli paavst huvitatud enda ümber parimate kunstnike ja arhitektide koondamisest.
Uus aeg soosis ka uutmoodi ehitiste rajamist.
(http://kunstiabi.weebly.com/)
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Kirik soovis oma positsiooni parandada ja kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tooniks oli paavst huvitatud enda ümber parimate kunstnike ja arhitektide koondamisest.
Uus aeg soosis ka uutmoodi ehitiste rajamist.
(http://kunstiabi.weebly.com/)
arhitektuur
Väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. San Pietro in Montorio kitsal kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas. Kahekorruseline ümarehitis asub mitmeastmelisel alusel ja seda kroonib väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu. (http://kunstiabi.weebly.com/) Bramante (1444-1514) projekteeris ka suuri tsentraalehitisi ning kirikuid. |
Ka teine tellimusel valminud ehitis tuli kitsukesele maa-alale paigutada.
Ruumipuuduse lahendas Bramante ruumi-illusiooni kasutades.
Santa Maria presso San Satiro kirikul tegelikult apsiid puudub, see on hoopis tagaseinale maalitud.
Ruumipuuduse lahendas Bramante ruumi-illusiooni kasutades.
Santa Maria presso San Satiro kirikul tegelikult apsiid puudub, see on hoopis tagaseinale maalitud.
Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine.
Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski ei alustatud.
Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid, kuid ikka edutult.
Kiriku ehitus siiski seisma ei jäänud vaid jätkus ühe renessansi suurkuju, keleks osutus Michelangelo (1475-1564) kavandite põhjal.
Michelangelo oli seitsmes arhitekt, kes kiriku kallal tööd alustas.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski ei alustatud.
Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid, kuid ikka edutult.
Kiriku ehitus siiski seisma ei jäänud vaid jätkus ühe renessansi suurkuju, keleks osutus Michelangelo (1475-1564) kavandite põhjal.
Michelangelo oli seitsmes arhitekt, kes kiriku kallal tööd alustas.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Alustuseks lasi ta lammutada kõik, mis eelmise arhitekti jooniste järgi oli jõutud ehitada.
Eeskujuks võttis ta oma eelkäija Bramante idee, mille kohaselt pühakojast pidi tulema kupliga kaetud tsentraalehitis. Michelangelo suutis põhiplaani vähendades luua selge ja terviklik kreeka risti kujulise põhiplaaniga harmooniline ehitis.
Michelangelo keskendus eriti kiriku peakuplile, mis pidi kerkima otse Püha Peetruse haua kohale. Seda kavandades uuris ta oma kodulinna Firenze toomkiriku kuplit, mille projekteeris vararenessansi kuulsaim arhitekt Brunelleschi. (http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Eeskujuks võttis ta oma eelkäija Bramante idee, mille kohaselt pühakojast pidi tulema kupliga kaetud tsentraalehitis. Michelangelo suutis põhiplaani vähendades luua selge ja terviklik kreeka risti kujulise põhiplaaniga harmooniline ehitis.
Michelangelo keskendus eriti kiriku peakuplile, mis pidi kerkima otse Püha Peetruse haua kohale. Seda kavandades uuris ta oma kodulinna Firenze toomkiriku kuplit, mille projekteeris vararenessansi kuulsaim arhitekt Brunelleschi. (http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Michelangelo projekteeritud Peetri kiriku kuplit peetakse insenerikunsti ja arhitektuurse harmoonia meistriteoseks. Selle läbimõõt on nagu Pantheonilgi 42 meetrit ja kõrgus marmorpõrandast 132 m.
Kiriku portaali ette ehitatud portikus lisab väärikust.
Seda kaunistavad Michelangelole nii omased läbi kahe korruse ulatuvad poolsambad.
Kui Michelangelo 1564. aastal suri, oli Püha Peetri kiriku kupli ehitus alles pooleli.
1588-90 a. ehitati see siiski lõpuni, kuid pisut piklikuma kujuga kui algselt kavandatud.
Rooma Peetri kirikut kutsutakse ka Peetri basiilikaks. Kui keskajal oli basiilika piklik mitmelööviline hoone, mille keskmise kõrgema osa ülaosas asus valgmik ehk akenderida, siis renessansiaja basiilika on tsentraalehitis, mida katab kuppel.
Akenderida asub kupli allservas.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Kiriku portaali ette ehitatud portikus lisab väärikust.
Seda kaunistavad Michelangelole nii omased läbi kahe korruse ulatuvad poolsambad.
Kui Michelangelo 1564. aastal suri, oli Püha Peetri kiriku kupli ehitus alles pooleli.
1588-90 a. ehitati see siiski lõpuni, kuid pisut piklikuma kujuga kui algselt kavandatud.
Rooma Peetri kirikut kutsutakse ka Peetri basiilikaks. Kui keskajal oli basiilika piklik mitmelööviline hoone, mille keskmise kõrgema osa ülaosas asus valgmik ehk akenderida, siis renessansiaja basiilika on tsentraalehitis, mida katab kuppel.
Akenderida asub kupli allservas.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Michelangelo projekteeritud on ka Rooma Kapitooliumiväljak ja ümber ehitatud selle servas asuvate paleede fassaadid. Lisaks projekteeris ta platsi vasakus servas asuva Palazzo dei Conservatori, mille fassaadi kaunistavad läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Väljaku keskpunktiks on antiikajast pärit Marcus Aureliuse ratsamonument. Tänu sümmeetriale ja harmooniale mõjub kogu kompleks tasakaaluka ja pidulikuna.
Nii nagu paljud Michelangelo tööd, mis said valmis alles pärast tema surma, lõpetati väljakut kaunistav tähemotiiviga ovaal alles 1940. aastal. (http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Nii nagu paljud Michelangelo tööd, mis said valmis alles pärast tema surma, lõpetati väljakut kaunistav tähemotiiviga ovaal alles 1940. aastal. (http://k-ajalugu.blogspot.com/)
Maalikunst
16.saj. esimesel kümnendil sai Roomast lühikeseks ajaks Itaalia kunstikeskus.
Kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tavaks, püüdis paavst kunsti ja kultuuri enda teenistusse rakendades kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke.
Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena.
Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära.
Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile.
Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo Da Vinci.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
(http://en.wikipedia.org)
Kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tavaks, püüdis paavst kunsti ja kultuuri enda teenistusse rakendades kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke.
Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena.
Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära.
Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile.
Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo Da Vinci.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/)
(http://en.wikipedia.org)
Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge".
(http://en.wikipedia.org)
(http://en.wikipedia.org)
Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo "Aadama loomine". (http://en.wikipedia.org)
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6.Märts 1475 Toskaana Caprese - 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maaliknstnik, skulptor, poeet ja arhtitekt.
Michelangelo Buonarroti sündis Firenze Vabariigis Azerro lähedal Capreses.
Paljud kunstnikud püüdsid oma loomingus Michelangelo kiretut ja isikupärast stiili järele aimata. Niimoodi sai alguse manerism, mis oli pärast kõrgrenessanssi järgmine suur kunstivool.
(http://en.wikipedia.org)
Michelangelo Buonarroti sündis Firenze Vabariigis Azerro lähedal Capreses.
Paljud kunstnikud püüdsid oma loomingus Michelangelo kiretut ja isikupärast stiili järele aimata. Niimoodi sai alguse manerism, mis oli pärast kõrgrenessanssi järgmine suur kunstivool.
(http://en.wikipedia.org)
Raffael (pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi)
Oli itaalia kõrgrenessanssi maalikunstnik ja arhitekt.
Raffaeli loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. Looming kajastab uusplatonismi ideaali inimese hiilgusest.
Koos Michelangelo ja Leonardo Da Vinciga peetakse teda traditsiooniliselt üheks kõrgrenessansi tippkunstnikest. (http://en.wikipedia.org)
Oli itaalia kõrgrenessanssi maalikunstnik ja arhitekt.
Raffaeli loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. Looming kajastab uusplatonismi ideaali inimese hiilgusest.
Koos Michelangelo ja Leonardo Da Vinciga peetakse teda traditsiooniliselt üheks kõrgrenessansi tippkunstnikest. (http://en.wikipedia.org)
Kasutatud kirjandus:
http://k-ajalugu.blogspot.com/
http://kunstiabi.weebly.com/
http://en.wikipedia.org
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu
http://k-ajalugu.blogspot.com/
http://kunstiabi.weebly.com/
http://en.wikipedia.org
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu