Peale Rooma riigi kokkuvarisemist oli Euroopa kultuur tõelises madalseisus.
Endised hiigelriigi alad jaotati paljude valitsejate vahel, kes suutsid vaid lühiajaliselt võimul püsida. Valitsemine ja kohtupidamine muutus ebastabiilseks, linnade areng peatus. Sõdaderohke aeg tõi kaasa vaesuse ja elatustaseme halvenemise, mis tõi endaga kaasa kogu kultuuri allakäigu.
Nii ei loodud kunsti vallas ligi 500 aasta jooksul midagi märkimisväärset.(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html)
Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks.
Usuelu Euroopat ühendavat jõudu ja paavsti autoriteeti näitas ristisõja alustamine 1095 paavsti üleskutsel. Ristiusku innustas lai rahvahulk, mille üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, näiteks Rooma. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Kui kogu Lääne-Euroopa elas vaesuses, oli siiski üks maksude toel rikastunud ja mõjuvõimu kogunud valitseja ja see oli ristiusu kirik eesotsas Rooma paavstiga.
See rikkus võimaldas uute kirikute ehitust, et jätkuvalt rahvast alandlikkuses hoida.
Kirik tellis pühakodade ehituse ja nende kaunistamise usulisel eesmärgil.
Seetõttu saab ütelda, et kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne ehk kiriklik.
(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html)
Endised hiigelriigi alad jaotati paljude valitsejate vahel, kes suutsid vaid lühiajaliselt võimul püsida. Valitsemine ja kohtupidamine muutus ebastabiilseks, linnade areng peatus. Sõdaderohke aeg tõi kaasa vaesuse ja elatustaseme halvenemise, mis tõi endaga kaasa kogu kultuuri allakäigu.
Nii ei loodud kunsti vallas ligi 500 aasta jooksul midagi märkimisväärset.(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html)
Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks.
Usuelu Euroopat ühendavat jõudu ja paavsti autoriteeti näitas ristisõja alustamine 1095 paavsti üleskutsel. Ristiusku innustas lai rahvahulk, mille üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, näiteks Rooma. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Kui kogu Lääne-Euroopa elas vaesuses, oli siiski üks maksude toel rikastunud ja mõjuvõimu kogunud valitseja ja see oli ristiusu kirik eesotsas Rooma paavstiga.
See rikkus võimaldas uute kirikute ehitust, et jätkuvalt rahvast alandlikkuses hoida.
Kirik tellis pühakodade ehituse ja nende kaunistamise usulisel eesmärgil.
Seetõttu saab ütelda, et kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne ehk kiriklik.
(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html)
Arhitektuur
Kirikud hakkasid oma mõjuvõimu tugevdamiseks ja rahva alandlikkuses hoidmiseks uusi pühakodasid ehitama, nii katedraale kui ka kirikuid ja muid hooneid. Tolleaegsed ehitusmeistrid oskasid kaarte ja võlvide ladumist nagu vanad roomlasedki, kuid nad arendasid välja täiesti omanäolise ehitusstiili, mida me kutsume romaani stiiliks. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Romaani stiili põhitunnuseks on ümarkaar, mis tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulise ning lage katab silindervõlv.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Kirikuid hakati täiendama erinevate tornidega. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- mis asus nelitise kohal.
Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Reliikviate e. pühakute säilmete säilitamiseks ehitati apsiidi taha kabelitepärg, neid hoiti kaunistatud karbikestes. Et inimesed saaksid neid vaadata ehitati ümber apsiidi kooriümbriskäik. Või hoiti reliikviaid koori all keldris ehk krüptis. (http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Lisaks lisati basiilikale kooriruum, seega muutus põhiplaan T- kujulisest ladina risti kujuliseks.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Lööve katsid silindervõlvid, või nede ristumisel ristvõlv.
Võlvide kandmiseks ehitati sambad ja mitmenurksed tugisambad e. piilerid.
Mõnikord kaunistati hoone välissein kaartest ja sammastest madala käiguga e. kääbusgalerii.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Võlvide kandmiseks ehitati sambad ja mitmenurksed tugisambad e. piilerid.
Mõnikord kaunistati hoone välissein kaartest ja sammastest madala käiguga e. kääbusgalerii.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Apsiid oli endiselt kiriku kõige püham paik, sest seal asus altar.
Kui kirikul olid olemasreliikviad ehk pühakute säilmed, siis ehitati sageli apsiidi taha kabelitepärg, kus neid meisterlikult kaunistatud karbikestes hoiti. Et inimesed neid vaatamas saaksid käia, kulges ümber apsiidi kooriümbriskäik.
Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Kui kirikul olid olemasreliikviad ehk pühakute säilmed, siis ehitati sageli apsiidi taha kabelitepärg, kus neid meisterlikult kaunistatud karbikestes hoiti. Et inimesed neid vaatamas saaksid käia, kulges ümber apsiidi kooriümbriskäik.
Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal.
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Skulptuur
Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. Külluslik oli nende kunstiliikide toodang pärast pooltuhat aastat kestnud langusaega. Skulptuure hakati kasutama peamiselt kirikute kaunistamiseks, mida kasutati enamasti reljeefina kus kujutati erinevaid hetki ja sündmusi Piiblist. Relfjeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks ning polnud väga detailsed. Reljeefe nimetati ka " vaeste Piibliks ". Inimeste kujutamises ei olnud tähtis loomtruu jäljendamine vaid sündmuste ja elamuste edasi andmine. (http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html) |
Maalikunst
Arvukalt loodi seinamaale mis katsid kirikute seinu ,mille eesmärk oli täpselt sama mis reljeefidelgi, ehk õpetada pühakirja ja alandlikkust. Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Kuigi figuurid oon tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad maalingud tundeküllaste ja ilmekate jutustustena. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Romaani ajast on pärit vitraažaknad.
Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid, milles kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. (http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust, mis tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid, milles kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. (http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust, mis tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Kasutatud kirjandus
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html)
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/romaani-kunst.html)
(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html)