Vanakreeka kunst sai alguse ligikaudu 1200 e.Kr. kui Kreeka teritooriumile tungisid dooria hõimud. Kreeka kunst jaotatakse kolme ajajärku- arhailine (600-480 e.m.a), klassikaline (480-323 e.m.a) ja hellenistlik (323-30 e.m.a)
Arhailine ajastu - kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja hakkasid rohkem kunstiga tegelema.
Klassikaline ajastu- suurejoonelised ehitustööd Ateenas
Hellenistlik ajastu- Kreeka kultuur segunes Idamaade kultuuriga.
11.-8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane.
Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutsuelevõtt ja põllutööriistade ja relvade valmistamisel. Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. Need olid aga väikesed, hõlmates tavaliselt ainult ühe linna ja selle lähima ümbruse.
Paljud olid suunatud õnne otsime mujal maailmas kuna rahvaarm kasvas liiga suureks. Nii tekkisid kreeklaste kolooniad Lõuna-Itaalias, Musta mere rannikul ja mujal.
(http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Greek_art)
(http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst)
Arhailine ajastu - kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja hakkasid rohkem kunstiga tegelema.
Klassikaline ajastu- suurejoonelised ehitustööd Ateenas
Hellenistlik ajastu- Kreeka kultuur segunes Idamaade kultuuriga.
11.-8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane.
Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutsuelevõtt ja põllutööriistade ja relvade valmistamisel. Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. Need olid aga väikesed, hõlmates tavaliselt ainult ühe linna ja selle lähima ümbruse.
Paljud olid suunatud õnne otsime mujal maailmas kuna rahvaarm kasvas liiga suureks. Nii tekkisid kreeklaste kolooniad Lõuna-Itaalias, Musta mere rannikul ja mujal.
(http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Greek_art)
(http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst)
Arhitektuur
Tähtsaimateks ehitisteks olid templid, mis ehitati marmorist.
Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megatorni.
ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi ning kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid metallist klamberid.
Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoonet ümbritsesid kas ühes või kahes reas sambad.
(http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Greek_art)
Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megatorni.
ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi ning kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid metallist klamberid.
Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoonet ümbritsesid kas ühes või kahes reas sambad.
(http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Greek_art)
Parthenoni tempel
Samba ehitused jagunevad kolmeks stiiliks:
Dooria- raskepärane ja kohmakas. Puudub baas, tüvi on kaetud kannelüüridega ja kapiteel on kaunistusteta.
(http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst)
Samba ehitused jagunevad kolmeks stiiliks:
Dooria- raskepärane ja kohmakas. Puudub baas, tüvi on kaetud kannelüüridega ja kapiteel on kaunistusteta.
(http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst)
Korintos - dekoratiivne. Kapiteel on suurem ja kaetud akantuse lehe motiividega.
Korintose kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline.
Seda katavad lopsakad taimevormid, mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele.
Sambad on saledad ja kõrged.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Korintose kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline.
Seda katavad lopsakad taimevormid, mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele.
Sambad on saledad ja kõrged.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Dooria - raskepärane ja kohmakas. Puudub baas, tüvi on kaetud kannelüüridega ja kapiteel on kaunistusteta.
Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt (eriti vanemad templid), kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range.
Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik - kettakujuline hhiin ja selle ruudukujulise plaadina abakus.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt (eriti vanemad templid), kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range.
Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik - kettakujuline hhiin ja selle ruudukujulise plaadina abakus.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Korintos - dekoratiivne. Kapiteel on suurem ja kaetud akantuse lehe motiividega.
Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.
Korintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- võo vaasikujuline.
Sambad on eriti saledad ja kõrged.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.
Korintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- võo vaasikujuline.
Sambad on eriti saledad ja kõrged.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Skulptuur
Skulptuuri peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kujutati peamiselt alasti inimest. Skulptuur oli üsna primitiivne ja kohmakas. Poosid olid ebaloomulikud ja Egiptuse kunsti mõjudega. Iseloomulikud jooned on sirge, tardunud seisak ja vastu külge surutud käed.
Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn. Krpselefantiintehnikas skulptuure, kuid neist teame ainult kirjalduste põhjal.
See oli segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jälejndati kuldplekiga.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn. Krpselefantiintehnikas skulptuure, kuid neist teame ainult kirjalduste põhjal.
See oli segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jälejndati kuldplekiga.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Klassikalisel perioodil muutusid figuurid vabamaks, näoilmed tõsisemateks ja vabamateks. Kujutatkse sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamateks skulptoriteks on Polykleitos, Myron ja Praxiteles. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhimõtteliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub. (Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu) |
Maalikunst
Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid, ehk vaasimaale.
Nende tuntumad kolme käepidemega veenõu ( Hüdria), kahe sangaga (Amfora) veini hoidmiseks ja lai krateer, milles segati vett ja veini.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Nende tuntumad kolme käepidemega veenõu ( Hüdria), kahe sangaga (Amfora) veini hoidmiseks ja lai krateer, milles segati vett ja veini.
(Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)
Kasutatud Kirjandus
http://en.wikipedia.org
http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu
http://en.wikipedia.org
http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst
Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu